Na Cocer Peptides bin rayt am
22 dez bifo
ƆL DI ATIKUL ƐN PRODƆKT INFƆMƐSHƆN WE DƐN GI NA DIS WƐBSAYT NA FƆ ƆL FƆ DI INFƆMƐSHƆN ƐN FƆ EDYUKESHƆN.
Di prɔdak dɛn we dɛn gi na dis wɛbsayt na fɔ in vitro risach nɔmɔ. in vitro risach (Latin: *in glas*, we min insay glas) dεn de du am ausayd mכtalman bכdi. Dɛn prɔdak ya nɔto mɛrɛsin, dɛn nɔ gɛt di aprɔval frɔm di US Food and Drug Administration (FDA), ɛn dɛn nɔ fɔ yuz dɛn fɔ protɛkt, trit, ɔ mɛn ɛni mɛrɛsin, sik, ɔ sik. Di lɔ nɔ gri fɔ mek dɛn put dɛn tin ya insay mɔtalman ɔ animal bɔdi ɛni we.
Ovaviu fɔ di tin dɛn we dɛn dɔn lan
thymosin Alpha-1 (Tα1) na wan hεli kכnsyuv polipεptida we kכmכp fכ 28 amino asid dεm we de ple imכtant rol fכ imyun rεguleshכn insay di bכdi. fכs dεn bin aylכt am frכm taymus εkstrakt dεm εn i dכn gεt prominεns insay di fild fכ imyun dεfisiεns biכs fכ in yכnik imyun-mכdulεt prכpati dεm. di imyun dεfisiεns de tכk bכt di abnכmaliti dεm na di fכnshכn fכ di imyun sistεm, we de mek di abiliti fכ rεsist di pathogen invasion εn pul di abnכmal sεl dεm. Dis kכndyushכn kin kכz fכ difrεn tin dεm, lεk di jεnεtik fכs dεm we dεn bכn wit εn tin dεm we dεn gεt lεk infεkshכn, yus fכ drog, εn malign tכmכro. Di wan dɛn we gɛt di sik we dɛn kɔl immune deficiency kin gɛt ay risk fɔ gɛt di sik, ɛn bɔku tɛm di infɛkshɔn kin mek dɛn gɛt mɔ bad bad sik ɛn dɛn kin gɛt mɔ prɔblɛm wit di tritmɛnt.

Figure 1 Imyun rεgulεshכn fכ Tα1 εn akshכn mεkanism dεm.
In-dip analisis fכ di imyun rεgulεtכri mεkanism dεm
rεgulεshכn fכ di T sεl mεchurεshכn εn difrεns: Tα1 de ple imכtant rol fכ rεgεl di mεchureshכn εn difrεns fכ T sεl dεm. insay di taymus, Tα1 kin mek di difrεns fכ di taymik sεl dεm, we de protεkt dεn transfכmeshכn frכm di projenitor sεl dεm to machכ T sεl dεm. dis prכsεs involv di aktibכshכn fכ mכltipכl signal path dεm, lεk fכ biεn spεsifi k rεsεpכta dεm na di sεf fכ T sεl dεm, fכ aktibכt intasεlulyar signal transdyushכn kaskad dεm, εn indyuz chenj dεm na di εksprεshכn fכ rilevεnt transkripshכn fכktכ dεm, we de rεgεl di εksprεshכn fכ jin dεm we riliyt to T sεl divεlכpmεnt. machכ T sεl dεm de ple sεntri rol insay sεlyul imyuniti insay di imyun sistεm, inklud fכ no εn kil di sεl dεm we gεt di vayrus εn di tכmכro sεl dεm. Tα1 de mek di T sεl mεchurεshכn εn difrεns, we de mek i de establish wan strכng sεlyul imyun difεns fכ di bכdi.
aktibכshכn fכ innate imyun sεl dεm: Tα1 gεt aktibכshכn ifekt bak pan innate imyun sεl dεm. makrofag dεm, as imכtant mεmba dεm fכ di innate imyun sistεm, de sho signifyant εnhans fagosaytik kapasiti כnda di inflכεns fכ Tα1. Tα1 de aktibכt Toll-layk rεsεpכta dεm (TLR) na di sεf fכ makrofag dεm, we de initiate dכwnstrim signal path dεm we de mek makrofag dεm fכ sekret difrεn saytokכn dεm, inklud tכmכro nεkrכsis fכktכ-α (TNF-α), intalyukin-1 (IL-1), εn כda wan dεm. dis saytokכn dεm nכ de nכmכ de εnhans di imyun aktiviti fכ makrofag dεm sεf bכt dεn de rikrut εn aktibכt כda imyun sεl dεm, we de trigεr wan brayt imyun rεspכns. Tα1 de εnhans di saytotoksik aktiviti fכ di nεchכral kil (NK) sεl dεm bak, we de mek dεn ebul fכ no εn kil di vayrus infεkt sεl dεm כ di tכmכro sεl dεm mכr ifektiv wan, we de mek di fכs layn fכ difεns fכ di bכdi in imyun difεns.
rεgεl di saytokεn nεtwכk bεlε: di saytokכn dεm de akt lεk mεsenja dεm na di imyun sistεm, we de rεgεl di intarakshכn bitwin di imyun sεl dεm εn di intensiti fכ di imyun rεspכns dεm. Tα1 kin prεsis rεgεl di bεlε fכ di saytokεn nεtwכk. insay imyun suprεs stet, Tα1 de promuot di sekreshכn fכ Th1-tayp saytokεn dεm (lεk intafεron-γ, IFN-γ), we de εnhans sεlyul imyun fכnshכn. insay kes dεm we di imyun ova aktibכt, Tα1 kin inhεbit di fכ prodyuz pasmak fכ sכm pro-inflammatory cytokines (lεk intalyukin-6, IL-6), we de ridyus di damej we inflammatory rispכns to di bכdi de mek. dis baydayrekshכnal rεgεdyushכn ifekt de alaw Tα1 fכ fεksibul fכ ajɔst di intensiti εn dairekshכn fכ di imyun rεspכns dεm akɔdin to chenj dεm na di bכdi in imyun stet, we de mεnten di imyun sistεm homכstasis.
indukshכn fכ di imyun tכlerεns-rεlatεd path dεm: Tα1 kin aktibכt di triptofan katabolik path we de aכsכsiayt wit imyun tכlerεns bay we i de rεgεl di aktvכti fכ di imyun rεgεdyushכn εnzym indoleamine 2,3-dioxygenase (IDO). IDO de katalayz triptofan mεtabolism, we de mek di triptofan lεvεl dεm na di sεlyul maykro envayroment dεm dכn, we de mek di T sεl proliferashכn εn aktibכshכn, we de mek di imyun tכlerεns. insay kכndishכn dεm lεk כtoimyun sik dεm כ transplant rijekshכn riakshכn, Tα1 de εp fכ brok di vishכs saykl fכ imyun כva aktibכshכn bay we i de aktibכt dis path, εliviet imyun-rεlatεd patכlayz dεmεj, εn mek wan rili stebul imyun maykro envayroment fכ di bכdi.
Rol in sik dɛm we gɛt fɔ du wit imyun dɛfisiɛns
di sik dεm we dεn bכn wit di imyun dεfichεns: Di sik dεm we dεn bכn wit di imyun dεfεshכn de kכz fכ di jεnεtik fכs tin dεm we de mek di imyun sistεm nכ de kכmplit divεlכpmεnt כ di imyun sistεm nכ de wok fayn. fכ sכm pasεnshכn dεm we gεt kכnεkshכn T sεl imyun dεfisiεns, Tα1 tεrapi kin bכku bכku wan impruv T sεl fכnshכn. insay kes dεm we dεn bכn wit imyun dεfisiεns we de asai wit di taymik haypoplasia, Tα1 de mek di difrεns εn machכ fכ di taymik sεl dεm, i de inkrεs di nכmba fכ di machכ T sεl dεm na di pεrifεral blכd, i de mek di sεl imyun fכnshכn bכku, εn i de mek di sikman in rεsistεns to di patכgens dεm, we de ridyus di frεkuεns εn di siriכs infεkshכn dεm. afta wan tεm we dεn tek Tα1 tεrapi, di prכpכshכn fכ di T sεl sכbsεt dεm na di sikman in bכdi de kam bak sכmtεm to nכmal, di imyunoglobulin lεvεl dεm de inkrεs, εn di klinik simptom dεm de impruv bכku bכku wan.
Acquired Immunodeficiency Syndrome (AIDS): AIDS kin kam we pɔsin gɛt di human immunodeficiency virus (HIV), we kin mɔna di CD4+ T limfosayt dɛn, we kin mek di imyun sistɛm pwɛl bad bad wan. Tα1 de ple wan mכlti fכs rol fכ AIDS tritmεnt. i kin mek di imyun fכnshכn bכku pan pipul dεm we gεt HIV, inkrεs di nכmba εn aktiviti fכ di CD4+ T sεl dεm, εn pat pan di bכdi in imyun difεns kεpabiliti dεm bak. stכdi dεn sho se we dεn ad Tα1 to hεli aktv antirεtroviral tεrapi (HAART), i kin mek di CD4+ T sεl kכnt dεm mכr signifyant inkrεs εn bεtε imyun rεkכnstityushכn autkam. Tα1 kin rεgεl di saytokεn bεlε insay di sik pipul dεm, ridyus di inflammatory rεspכns dεm, εliviet krεse inflammatory damej we HIV infεkshכn εn imyun aktibכshכn de kכz, εn impruv di sikman in kwaliti כf layf εn di rεt fכ sכvayv.

Figure 2 Chenj in sjTREC lεvεl (kכpi/μ1 blכd) in PBMC dεm frכm stכdi pasεnshכn dεm. Erɔ bar dɛn de sho 95% kɔnfidɛns intaval ɛn P valyu we dɛn kɔl yuz di Mann–Whitney U-tɛst.
Immune deficiency wae gɛt fɔ du wit malignant tumor: Bɔku tɛm, di wan dɛn we gɛt tumor kin gɛt prɔblɛm wit di imyun wok we di sik de go bifo ɛn afta dɛn dɔn gɛt tritmɛnt lɛk kemotɛrapi ɛn rediotɛrapi. Tα1 gɛt signifyant ameliorative ifekt pan dis. i de mek di bכdi in antitumor imyun rεspכns bכku bay we i de aktibכt imyun sεl dεm lεk T sεl dεm εn NK sεl dεm, we de mek dεn ebul fכ no εn kil tכmכro sεl dεm. Tα1 kin mitigate di imyun supεsiv ifekt dεm we kεmothεrapi εn rεdyutεrapi kin gi εn i kin mek di imyun fכnshכn bak. Fɔ di pasɛnt dɛn we gɛt nɔ-smɔl sɛl lɔng kansa ɛn liva kansa we dɔn du ɔspitul rɛsekshɔn, di yus fɔ Tα1 insay adjuvant tɛrapi kin rili impɔtant fɔ mek dɛn liv ɔlsay. Fɔ di pasɛnt dɛn we gɛt lokal advans, we dɛn nɔ kin rɛsɛkt nɔ-smɔl sɛl lɔng kansa, Tα1 kin ridyus bad bad wan pan di bad tin dɛn we kin apin lɛk limfosaytopenia ɛn nyumonia we kin kam wit kemoradiotɛrapi, ɛn wan tin de we kin mek dɛn ebul fɔ liv fayn fayn wan.
Di imyun dɛfisiɛns we gɛt fɔ du wit infɛkshɔn: Insay siriɔs infɛkshɔn, lɛk siriɔs sɛpsis, bɔku tɛm di bɔdi kin go insay wan imyun suprɛs stet, we kin mek i nɔ izi fɔ di sikman fɔ gens di praymari baktriyal infɛkshɔn, i kin ridyus di rɛsistɛns to sɛkɔndari infɛkshɔn we dɛn kin gɛt na ɔspitul, ɛn i kin mek di risk fɔ mek di vayral infɛkshɔn kam bak. dεn pruv se Tα1 de mek di imyun fכ wok bak εn εp fכ ridyus di mכtalman in pasεn dεm we gεt siriכs sεpsis. i de ajɔst dis bay we i de aktibכt di innate imyun sεl dεm εn rεgεl di T sεl fכnshכn fכ εnhans di bכdi in abiliti fכ klia di patכgens dεm, we i de mכdulet di saytokεn nεtwכk fכ mitigate di damej we di inflammatory rεspכns dεm we pasmak de kכz, we de mek di sikman autkam bεtε.
Di klinik aplikeshɔn dɛn we de naw ɛn di tin dɛn we dɛn go du tumara bambay
Di klinik aplikeshɔn we dɛn de yuz naw: Dɛn de yuz Tα1 bɔku bɔku wan fɔ trit pipul dɛn we gɛt kansa ɛn di wan dɛn we gɛt siriɔs infɛkshɔn, ɛn dɛn bin yuz am kwik kwik wan as imyunomodulator di tɛm we di siriɔs akyu respiratɔri sindrom (SARS) ɛn COVID-19 pandemik bin de. insay klinik prεktis, dεn kin gi Tα1 tru sכbkutan injεkshכn, we de sho gud tכlerabiliti, wit mכst stכdi dεm we de ripot כnli lokal iritashכn na di injεkshכn sayt.
Kɔmbayn wit Ɔda Tritmɛnt Mɔdal dɛn: Fɔ mek di tritmɛnt wok fayn mɔ, dɛn kin yuz Tα1 bɔku tɛm insay kɔmbayn wit ɔda tritmɛnt mɔdal dɛn. insay כnkכlכji, Tα1 de sho pכtεnt sinagεstik ifekt dεm we dεn kכmbayn wit kεmothεrapi ejen dεm. I de ɛp fɔ mek di antitumor aktiviti fɔ di kemotɛrapi drɔgs dɛn bɛtɛ we i de mitigate dɛn immunosuppressive effects, we de mek di pasɛnt dɛn kwaliti fɔ layf bɛtɛ. insay kεnsar tritmεnt wit imyun chεkpכynt inhibito dεm (ICI), Tα1 gεt pכtεnshal sinagεstik ifekt dεm bak. Tα1 kin rivεs makrofag M2 polarizeshכn bay we i de aktibכt di TLR7/SHIP1 aks, εnhans antitכmכr imuniti, εn transfכm 'kol tכmכro' to 'hכt tכmכro,' we de impruv di efikכs fכ ICI dεm. Tα1 kin ple protεktiv rol bak fכ εliviet di imyun-rεlatεd advεs riakshכn dεm lεk kolεt we ICI dεn kכz.
Dɔn
As wan nyu pεptida tεrapi, Prostamax de sho advantej dεm na di fild fכ prכstat hεlth. Frɔm di spɛshal we aw i de du tin to di impɔtant tin dɛn we i de du fɔ mek di inflamɛns bɛtɛ, fɔ mek di tisu dɛn strɔkchɔ fayn, ɛn fɔ mek di riprodaktiv wok fayn, ɛn bak di difrɛn we dɛn we i de yuz fɔ mek dɛn gɛt klinik tritmɛnt, fɔ mek dɛn nɔ gɛt sik dɛn, ɛn fɔ mek dɛn gɛt kɔmbayn tɛrapi, i de ɛp fɔ trit ɛn mek dɛn nɔ gɛt prɔstat sik dɛn.
Rifrɛns dɛn
[1] Bɛlɛt M. M., Rɛnga G., Pariano M, ɛn ɔda pipul dɛn. Special Thymosin Issue COVID-19 ɛn biyɔn: riasɛs di rol we thymosin alpha1 de ple pan lɔng infɛkshɔn, 2023[C]. https://api.semanticscholar.org/CorpusID:267839769, di wan dɛn we de stɔdi bɔt di Baybul
[2] Wei Y, Zhang Y, Li P, ɛn ɔda pipul dɛn. thymosin α-1 in kεnsar tεrapi: Imyunorεgulεshכn εn pכtεnshal aplikεshכn dεm[J]. Int ɛ rnash ɔ nal Imyunofarmak ɔ l ɔ ji, 2023,117:109744.DOI:10.1016/j.intimp.2023.109744.
[3] Shang W, Zhang B, Ren Y, ɛn ɔda pipul dɛn. Thymosin alpha1 yus in adɛl COVID-19 pasɛnt dɛn: Wan sistamɛtik rivyu ɛn mɛta-analysis pan klinik autkam[J]. Int ɛ rnash ɔ nal Imyunofarmak ɔ l ɔ ji, 2023,114:109584.DOI:10.1016/j.intimp.2022.109584.
[4] Stinkardini C, Rɛnga G, Vilɛla V, ɛn ɔda pipul dɛn. sεlyul proteostasis: wan nyu twist in di akshכn fכ taymosin α1[J]. Ekspɛkt Opinion Pan Bayolojikal Tɛrapi, 2018,18(sup1):43-48.DOI:10.1080/14712598.2018.1484103.
[5] Li J, Liu CH, Wang F S. Taymosin alfa 1: Bayolojikal aktiviti, aplikeshכn εn jεnεtik εnjinia prodakshכn[J]. Pεptid, 2010,31(11):2151-2158.DOI: https://doi.org/10.1016/j.pεptida.2010.07.026.
[6] Chadwick D, Pido-Lɔpez J, Pires A, ɛn ɔda pipul dɛn. Wan payɔl stɔdi fɔ di sef ɛn ɛfifikɛshɔn fɔ taymosin alfa 1 fɔ augmɛnt imyun rikonstitushɔn insay HIV-infɛkt pasɛnt dɛn we gɛt lɔw CD4 kɔnt we de tek ayli aktiv antirɛtrovayral tɛrapi[J]. Klinik ɛn Ɛkspirimɛnt Imyunɔlɔji, 2003,134(3):477-481.DOI:10.1111/j.1365-2249.2003.02331.x.
[7] Ansεl C. D., Phipps J, Yכng L. Taymosin alfa-1[J]. Amɛrikan Jɔnal fɔ Wɛlbɔdi-Sistem Famasi, 2001,58(10):879-885.DOI:10.1093/ajhp/58.10.879.
Prodak we de fɔ yuz fɔ risach nɔmɔ: